Kiigelaul õp lk 35

На горе то калина

На горе-то калина,
Под горою малина.
Ну что ж, кому дело, калина!
Ну кому какое дело, малина!

Там девицы гуляли,
Там красные гуляли.
Ну что ж, кому дело, гуляли! Да,
Ну кому какое дело, гуляли!

Калинушку ломали,
Калинушку ломали,
Ну что ж, кому дело, ломали!
Да, ну кому какое дело, ломали!

Во пучочки вязали,
Во пучочки вязали.
Ну что ж, кому дело, вязали! Да,
Ну кому какое дело, вязали!

На дорожку бросали,
На дорожку бросали,
Ну что ж, кому дело, бросали! Да,
Ну кому какое дело, бросали!

Venemaa õp lk 118

Eesti Idanaabriks on maailma suurima pindalaga riik Vene Föderatsioon.

RAHVALAUL Tšastuškad- humoorikad laulud RAHVAPILLID Kannel- Gusli Balalaika Karjapasunad Vilepillid Žaleika Puulusikad RAHVATANTS TUNTUIM HELILOOJA

Leedu õp lk 114, tv lk 63

Sissejuhatus

1. Euroopa Liidu Hümn tv lk 49

2. Värvime Leedu lippu ära õp lk  88 tv lk 41

tv lk 63

Eesmärk: 

Mida sarnast ja mida erinevat leiad õpiku ja kuulatud muusika põhjal Leedu ja  Eesti muusikas?

Sarnane...........................................

Erinev................................................

Uued mõisted:

• Balti kett, 
• Leedu rahvalaul, 
• Leedu rahvatants, 
• Leedu rahvapillid, 
• Leedu tuntuim helilooja.

Uued sõnad, fraasid:

• Daina
• Sutartinė
• Suktinis
• Kankles
• Daudyte
• Skuduciai-(loe: skudutšiai)
• Mikolajus Konstantinas Ciurlionis

Eesti ja Läti kõrval on kolmas, kõige lõunapoolsem Balti riik 

Leedu Vabariik.

Eesti laul "Kungla rahvas" õp lk 19
Läti laul " Puhu, tuul" õp lk 110

BALTI KETT AUGUST 1989 a.

3 min.

RAHVALAUL- DAINA(ld.k.)

Vanem rahvalaul (töö- ja tavandilaul)- ühehäälne

1 min

Sutartinė

Kaanonilaadne rahvalaulutüüp
2 min

Hele Päike Tõusis õp lk 116

RAHVATANTSUD

Sõõrtants- tantsiti ringis ehk sõõris 

Paaritants "Suktinis"- 
paarid tantsivad mööda ringjoont

1 min

MUUSIKAPILLID

Kannel- KANKLES

2 min

Daudyte

2 min

Skuduciai-(loe: skudutšiai)

1 min

1 min

Laulu- ja tantsupeod

Mikolajus Konstantinas Ciurlionis (1875-1911)

Mustikamaa õp lk 100

Vastlapäev

Mu Eestimaa

õp lk 83

õp lk 82



õp lk 84

Öölaulupeod

õp lk 78 tv ül17
Tõnis Mägi. "Ilus oled, isamaa"
Alo Mattisen. "Viis ärkamisaegset isamaalist laulu"

(22. aprill 1961 Jõgeva – 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja.

1988.aasta aprillis tegi Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne. Kuu aega hiljem kõlasid Tartus levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni "Viis ärkamisaegset laulu", kus heliloojat oli inspireerinud meie esimese ärkamisaja autorite KarlAugust Hermanni, Aleksander Kunileidi ja Friedrich Saebelmanni looming.

SAKSAMAA õp lk 130

Brahms "Häälilaul" 2 min


Bach "Brandenburgi kontsert" 5:04


Beethoven "Euroopa liidu hümn" 2:21

Saksa kuulsamad heliloojad:

JOHANN SEBASTIAN BACH
( 1685 – 1750 )

Sündis Eisenachis
Looming on põhiliselt vaimulik
Tuntumad teosed:
“Matteuse passioon”
“Missa h-moll”
“Brandenburgi kontserdid”











GEORG FRIEDRICH HÄNDEL
( 1685 – 1795 )

Sündis Halles
Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid
Tuntumad teosed:
Orkestrisüit “Tulevärgimuusika”
Ooper “Rinaldo”
Oratoorium “ Messias









JOHANNES BRAHMS
( 1833 – 1897 )

Sündis Hamburgis
Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed
Kuulsamad teosed: “Viiulikontsert D-duur”
“Klaverikontsert nr.2”

LUDWIG van BEETHOVEN
( 1770 – 1827 )

Sündis Bonnis
Loomingus põhirõhk sümfooniatel
Looming:
9 sümfooniat
Ooper “Fidelio”
30 klaverisonaati

SAKSA RAHVALAUL

•  ÜHEHÄÄLNE
•  Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI
•  Enamik kirjutatud DUUR – helilaadis
•  Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL
•  Tekstides esineb sageli MEIEVORMI
•  19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL
• Joodeldamine

Franzl Lang 2:00
Brahms "Häälilaul"

SAKSA RAHVATANTSUD

ALLEMANDE



LENDLER

VALSS


 POLKA 2:23

SAKSA RAHVAPILLID

Suupill (Piccolo kvintett "Kukuu valss") 1:58

Lõõtspill 11:58-15:45 (youtube "Eesti rahvapillid")

Saksamaa Rock-muusika

Rammstein