среда, 27 ноября 2013 г.
среда, 6 ноября 2013 г.
вторник, 5 ноября 2013 г.
Eesti muusika areng (esitlus)
õp lk 32
tv lk 26 ül10 (1-Täida lüngad 2- Nimeta Eesti esimese professionaalseid heliloojad ja leia õpiku abil mõni nende loodud teos)
tv lk 27 ül 3 (Kuula ja iseloomusta laulude rütmi, meloodiat, tempot ja dünaamikat. Määra ka koori liik)
"Meeste laul" (Miina Härma)
"Kuldrannake" (Aleksander Läte)
"Eks teie tea" (Rudolf Tobias)
"Sirisege, sirisege sirbikesed" (Cyrillus Kreek)
"Lindude laul" (Mart Saar)
õp lk 32
tv lk 26 ül10 (1-Täida lüngad 2- Nimeta Eesti esimese professionaalseid heliloojad ja leia õpiku abil mõni nende loodud teos)
tv lk 27 ül 3 (Kuula ja iseloomusta laulude rütmi, meloodiat, tempot ja dünaamikat. Määra ka koori liik)
"Meeste laul" (Miina Härma)
"Kuldrannake" (Aleksander Läte)
"Eks teie tea" (Rudolf Tobias)
"Sirisege, sirisege sirbikesed" (Cyrillus Kreek)
"Lindude laul" (Mart Saar)
среда, 9 октября 2013 г.
Esimesed eesti heliloojad
I
üldlaulupeo mõjud
Aleksander
Saebelmann
Kunileid
Friedrich
August Saebelmann
•Vaimustus
peost muutis koorilaulu ülimalt populaarseks.
•Koorijuhid
said innustust hakata looma koorilaule.
•Kaks
esimest olid vennad Saebelmannid, kes
said hariduse Valgas Cimze
seminaris.
Aleksander
SaebelmannKunileid
•Tegutses
hiljem õpetajana Cimze
seminaris.
•Temalt
pärinevad varaseimad eesti rahvaviisi seaded.
•Esimesel
üldlaulupeol kõlanud
“Sind surmani” ja
Mu isamaa on minu arm”
on
kirjutatud soome viiside põhjal ja Lydia Koidula tekstidele.
Sind surmani
Mu isamaa on minu arm
Friedrich
August Saebelmann
•Harrastas
oreli-, klaveri- ja tšellomängu.
•Tegutses
kooliõpetaja ja koorijuhina.
•Tema
loomingust on tuntuimad
“Kaunimad laulud” ja “Ellerhein”
Kaunimad laulud
Laulupealinn: Tanja Mihhailova ja Viru jalaväepataljon - Kaunimad laulud
пятница, 15 февраля 2013 г.
Veljo Tormis
Veljo Tormis
Veljo Tormis (sündinud 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) on eesti helilooja.
Veljo Tormis (sündinud 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) on eesti helilooja.
пятница, 1 февраля 2013 г.
пятница, 11 января 2013 г.
Heino Eller
Tunni plaan
1. Muusika kuulamine "Kodumaine viis"- tv lk 31 (2)
2. Töö vihikus "orkestrid"- tv lk 31 (1)
3. Uus mateerial -õp lk 46
4. Laulmine
1. Jaanuar lk 66
2. Kelgumäel lk 67
õp. lk 46- 47
Heino Elleri nimeline Tartu Muusika kool
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907–1908 õppis viiulit, hiljem aastatel 1913–1915 ja 1919–1920 kompositsiooni ja muusikateooriat.
1920–1940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.
Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alfred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.
1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.
Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera.
Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool.
Tallinnas asub 1987. aastast tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch.
Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.
Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid.
1. Muusika kuulamine "Kodumaine viis"- tv lk 31 (2)
2. Töö vihikus "orkestrid"- tv lk 31 (1)
3. Uus mateerial -õp lk 46
4. Laulmine
1. Jaanuar lk 66
2. Kelgumäel lk 67
õp. lk 46- 47
Heino Elleri nimeline Tartu Muusika kool
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907–1908 õppis viiulit, hiljem aastatel 1913–1915 ja 1919–1920 kompositsiooni ja muusikateooriat.
1920–1940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.
Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alfred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.
1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.
Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera.
Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool.
Tallinnas asub 1987. aastast tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch.
Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.
Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid.
Sümfoonilised teosed
- 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt)
- 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
- 1953 "5 pala keelpilliorkestrile"
Tunnustused
- 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia
- 1953 ENSV teeneline kunstitegelane
- 1967 NSV Liidu rahvakunstnik
- 1965 ja 1970 Lenini orden
KODUMAINE VIIS
Подписаться на:
Сообщения (Atom)